Albulased Herbiididel

Tallinna 7. keskkooli tarkustest tean juba maast-madalast, kus asuvad Šotimaa saarestikud Hebriidid ning Orkney ja Shetlandi saared. Charlotte Brontë „Shirleys“ plaanisid peategelastest tüdrukud noile saarestikele ja Fääri saartele reisi, mis aga jäi neil katki. Mõtlesin, et võiks ju ise mõnel saarel ära käia. Valisime abikaasa Siiriga Šoti loodeservas asuvad Hebriidid. Eestlased Šotimaa saartele kuigi palju ei reisi ning ilmneb, et paljud pole neist kuulnudki. Kuid võiksid reisida!

Reisiplaan

Alustasime Ryanairi lennupiletite ostust Riiast Glasgowsse ja tagasi, mis maksid 66 latti inimese kohta, seega saime hakkama 132 latiga. Seejärel kirjutasime netist välja kõikide liinibusside, praamide ja rongide sõiduajad ja piletite hinnad ning panime kinni hotelli Glasgows ning mitu B&B (Bed and Breakfast) võõrastemaja Hebriidi saartel. Sõitude ja ööbimiste (koos hommikusöökidega) eelarve tuli kahe inimese peale 700 naela. Piirdusime vaid käsipagasiga.

Bussiga üle Šoti mägismaa. Sügissuvel õitsev kanarbik


Glasgow

Liinibuss viis soovijad 8 tunniga Glasgowst Sise-Hebriidide saare Skye sadamakülla Uigi (pilet 39 naela inimene), kust sai praamiga Välis-Hebriididele. Alguseks sõitis buss hulk aega piki Suurbritannia suurima siseveekogu Loch Lomondi kallast, mis on küll 40 km pikk, kuni 8 km lai, kuid pindalalt vaid 71km² ehk Võrtsjärvest ligi neli korda väiksem. Kõrgete mägede vahel paiknev loch ühes oma saartega pakkus hunnituid vaatepilte. Olgu öeldud, et šotlased nimetavad lochiks nii piklikke järvi kui ka kitsaid merelahtesid.

Edasi läks üha mägisemaks ja mäed muutusid aina püstloodsemaiks, ulatudes kaardi põhjal pea 3800 meetri kõrgusele merepinnast. Kohati olid mäeküljed täiesti paljad, kaetud vaid parasjagu õitseva kanarbikuga, mis värvis mäed väga kaunilt lillaks; kohati aga kasvasid ka väga järskudel nõlvadel tihedad ja ulatuslikud inimese istutatud metsad.

Šotimaa mets

Algupäraselt kasvas Šotimaal üksainus okaspuuliik – harilik mänd, mis ongi inglise keeles Scotsh pine. Aastasadade ja -tuhandete jooksul raiuti peaaegu kõik männikud maha (säilis vaid 5%) ning nüüd on siin pehmest kliimast johtuvalt kultiveeritud peaaegu kõiki põhjapoolkera okaspuuliike. Esirinnas on sitka kuusk Põhja-Ameerika läänerannikult (47%), harilik mänd ise (12%) ja mitmed lehiseliigid (6%), lisaks 17% muid okaspuuliiike eesotsas ebatsuugaga ja keerdokkalise männiga Põhja-Ameerikast ja hariliku kuusega Euroopast, kuid ei puudu ka elupuud, ebaküpressid, küpressid ega ranniksekvoiadki. Lehtpuid on 18%. Eesti kliima tõttu ei kasva võõrpuuliigid Eestis hästi ning neid esineb meie metsades väga vähe, seega nad pigem rikastavad meie metsi, kuid šotlased on hakanud nurisema, miks kultiveeritakse kodumaist liiki harilikku mändi Šotimaal nii tagasihoidlikul hulgal. Seda viga on hakatud parandama.

Autopiloot

Kui orud ja kurud läbi said, tõusis maantee kõrgele mägedesse ja avanesid eriti sürrid vaated. Ometi tukastasin korra ning virgudesbussi vasakut esinurka tühjana nähes mõtlesin unesegasena, et neil on bussid autopiloodiga. Juht aga istus roolis muidugi paremal pool; see mõte tuli ehk pähe Glasgows nähtud mehitamata kassadega toidupoodide mõjul, kus ise tuli masinale kauba ribakoodi näidata, raha selle sisse pista ning väljasüljatud vahetusraha võtta.

Vasakpoolse liiklusega harjub ruttu; peaasi, et ringteele sõites paremale ei pööra.

Skye sild

Üsna äkitselt laskus buss mägedest alla ning veeres sillal üle mereväina Skye saarele Sise-Hebriidide saarestikus. Too mõnesaja meetri pikkune sild valmis alles 1995, seni oli tulnud sõita praamiga. Šotlastest praamimehed olid kohalikke lasknud tasuta praami; kui Saksamaa jalgpallikoondis võitis Inglismaad, võimaldatud sakslastelegi tasuta laevasõit.

Uus sild tehti tasuliseks, sest pidi end ära tasuma. Igalt ületajalt nõuti 11 naela, mis tekitas paksu verd. Paljud ei tahtnud maksta ning saadeti üle silla tagasi 140 miili kaugusele politseijaoskonda, seejuures nõuti neilt topelt sillaületusraha. Kes närvi läksid ega allunud, paigutati kinnimajja. 2005 tasulisus kaotati.

Skye saar

Skye ülikõrged müstilised mäed (kuni 3200 m üle merepinna) olid metsast täiesti paljad; legendide põhjal elab neil igas suuruses muinasjutulisi tegelasi. Asustus on peamiselt teede ääres; maantee kulgeb ümber kitsaste lahtede ja laseb bussiaksnast paista väiksemaid väheasustatud naabersaari, nagu Scalpay ja Raasay. Tee lõpeb külas nimega Uig, kust viib praam Välis-Hebriididele.

Lewis ja Harris


Mõõn Harrisel

Vähem kui kaks tundi pärast Uigist lahkumist maabub praam Lewise ja Harrise saare lahesopis Tarberti sadamalinnakeses. Sel saarel ongi kaks nime, alumist, väiksemat osa kutsutakse Harriseks, kirdepoolset ja suuremat Lewiseks.

Harrise saar on tuntud käsitsi kangastelgedel valmistatud villriiete toodangu poolest alates käekottidest ja mütsidest kuni ülikondade ja šoti meesteseelikuteni (meesseelikukandjaid leidus).

Et meie broneeritud ööbimispaik asus päris Harrise edelaservas Leverburghi külas, istusime Tarbertis mikrobussi, mis ei sõitnud sinna peateed pidi, vaid kaguranniku kitsal käänulisel teel, tee ääres haigutamas kuristikud. Sel kivisel ebamaisel järvekestega maastikul oli üksikuid majapidamisigi ja kohalikke tuli bussi peale. Bussijuht tegi aga ülikiiret sõitu, mis meenutas vist lõbustuspargi ameerika mägesid, kuigi ma neil pole käinud.

Pärast külalislahket vastuvõttu Carminish House’i B&Bs (ööbimine ja hommikusöök kahele 75 naela öö) suundusime mägedesse matkale, mis aga polnudki nii lihtne, sest mäed on lammaste ja mägiveiste karjamaad ning täis traattarasid. Tuleb uurida, kus asuvad taradest ülekäigu trepid, siis saab matkata, kuid palju neid ületuskohti pole. Šotimaa metsadki on enamasti ümbritsetud tiheda traataiaga, nii et metsapeatust pole mõtet üritada.

Ülal mäeharjal oli enamasti soine ja märg, seega eeldab matk jalatseid, mis vett ei karda.

Tõus ja mõõn

Ilmnes, et saartel leiab Kuu külgetõmbejõu mõjul kaks korda päevas aset tõus ja mõõn. Veepind kõigub 3…4 meetri ulatuses. Mõõna ajal paljandub adru ja tekib vastav lõhn, väikesed ankrus purjekad vajuvad pisut upakile ning paadikaid jäävad kuivale.

Uisti saared


Teel Uist’i (gaeli k Uibhist) saarele

Üle väina edelas paistis Leverburghi ära saarte virvarr, kohati mägised, paiguti madalad. Otsustasime järgmisel hommikul praamiga sinna suunduda ning sõita naabersaartel liinibussiga põhjast lõunasse ja tagasi. Tegu on paljudest väikestest ja mõnest suurest (Berneray, Põhja-Uist, Grimsay, Benbecula, Lõuna-Uist, Eriskay) saarest põhja-lõunasuunalise saarestiluga. Buss sõidab järvedega liigendatud lagedal tasandikul, suundudes aeg-ajalt mööda tammi üle merelahtede. Saared on üsna tihedasti asustatud; mäed paistavad kaugel taamal.

Maantee on enamasti üherealine möödalaskmistaskutega juhuks, kui teine liiklusvahend vastu tuleb. Möödalaskjad- ja lastavad tervitasid alati teineteist soojalt käeviipega, olgu nad tuttavad või ei. Maakohas vastutulijate tervitamine on Šotimaal enesestmõistetav.

Mitmete ümberistumiste tõttu sattusime päevinäinud bussidesse, mida juhtisid sarmikad noored naised, kes rebisid vahvalt vasaku käega käigukangi ja manööverdasid osavalt möödalaskmistaskutes.

Ehkki liinibussides sõitis ka teisi turiste peale meie, tuli aeg-ajalt peale kohalikke, kes ei kõnelnudki inglise keeles.

Gaeli keel


Gaelikeelsed viidad

on kunagi laialt Šotimaal kõneldud keldi keel, mida 1616. a parlamendi aktiga üritati koguni keelata. 18. ja 19. sajandil „puhastasid“ šoti ülikud mägismaid ja saari rentnikest, tegemaks ruumi lammastele. Palju elanikkonda pidi emigreeruma ja seegi andis gaeli keele levikule hoobi.

Tänapäeval ongi gaeli keelt kõnelejaid enim Hebriididel; viidad, tänavanimed jt on siin suures kirjas gaeli keeles ja õige väikses kirjas inglise keeles, TVs on gaelikeelsed kanalid. Šoti valitsus püüab igati gaeli keelt elus hoida. Inglise keelega pole gaelil mingit sarnasust, ehkki see on šoti inglise murret kahtlemata mõjutanud. Palju esineb häälikut h ja tundub, nagu kõneldaks türgi ja skandinaavia segakeelt.

St Kilda saarestik

Kaugel Atlandi ookeanis, 60 km Põhja-Uistist läänes asub mägine St Kilda saarestik (peasaare Hirta pindala on 6,3 km²). Seal elanud inimesed harrastasid arhailisi eluviise ja demokraatlikku elukorraldust, kuni nad 1930. aastal evakueeriti (Hirtal elas siis veel 36 inimest). Saarel leidub salapäraseid inimasustuse jäänuseid mitmest ajastust; kivist külaelamud on restaureerimisel; säilinud on sadu vanu fotosid. St Kilda saarestik on ornitoloogide meelispaiku; see on UNESCO maailmapärandi nimistus. Kel aega, võib tellida saartele laevasõidu ja ekskursiooni; meil nii palju aega polnud.

Stornoway


Buss Leverburghis (gaeli k An t-Ob)

Meie viimane päev möödus Lewise imekenas pealinnas Stornoways. Olime plaaninud sõita uudistama umbes 4800 aasta eest püsti aetud hauakivide ringi Callanishi külas (tegelikult on hiigelkiviringe sealkandis veel mitu) ning ka rauaajast pärit massiivsete, vaid Šotimaal leiduvate ümarate ehitiste broch’ide varemeid. Et aga oli pühapäev, ei liikunud ükski buss, ega saanud autot rentida. Üldse oli kõik kinni, sest saarte šotlased on väga usklikud ja austavad sabatit; seega pidime rahulduma Stornoway uudistamisega.

Siirdusime üle jõe Lewsi lossi juurde, mis on juba mitu aastat rahapuudusel remondis, ning jalutasime seda ümbritsevas metsas nimega Lews Castle Grounds. Kontrastina tavapärastele paljastele mäenõlvadele siin saartel sattusime ühtäkki hiiglaslikest puudest metsa alla – plataanid, pöögid, elupuud, ebaküpressid jt olid väga suurt mõõtu ning sageli salapärast kuju tüve ja võraga. Maailma kõrgeimad kuused – sitka kuused on siin paari-kolme meetri jämedused ja oma 50 meetrit kõrged. Kus väga pime pole, on kõikjal metsa all levinud rododendron, mis olevat šotimaa metsade nuhtlus. Seda oli paljudes kohtades massiliselt maha raiutud. Šotimaale plaanitakse tuua kahjurputukaid, mis söövad üksnes rododendroneid.

Uudishimust astusi Stornoway linnas anglikaani kirikusse, kuid sattusin otse jumalateenistusele. Lahkuda olnuks ebaviisakas, seega tegin kõik riitused kaasa – kätlemised, armulaua jt. Kohe algul anti kätte varustus: psalmide ja kirikulaulude raamat ning jumalateenistuse programm. Kirikutäis rahvast laulis väga kaunisti. Üle tänava šoti kirikus käis gaelikeelne jumalateenistus, kuid sinna sisenesid kõik inimesed pidulikus riietuses.


Stornoway

Tagasitee

Tagasi suundusime teist teed, et oleks huvitav: sõitsime praamiga Stornowayst Ullapooli, kust bussiga Invernessi linna kaudu Glasgowsse. Siiri igatses koju, mina veel mitte.

Elanikke mõningail saartel:

  • Skye – 9230
  • Raasay – 190
  • Scalpay – 10
  • Kõik Sise-Hebriidi saared – 18260

  • Lewis ja Harris – 19920 (sh Stornoway linnastu ca 12000)
  • Berneray – 130
  • Põhja-Uist – 1270
  • Grimsay – 200
  • Benbecula – 1220
  • Lõuna – Uist 1820
  • Eriskay – 130
  • Kõik Välis-Hebriidi saared – 26500