Mõnda Järwa-Madise kihelkonna elust.

Ajaleht "Teataja" 22. weebruar 1905 nr 40

Mõnda Järwa-Madise kihelkonna elust 1

Palju on ajalehtedes wiimasel ajal kihelkondade üle siit ja sealt kirjutatud ja nende sisemist elu teatawas piiris katsutud selgitada, aga meie Madise kihelkonna elu ja olukorra üle ei ole weel keegi midagi laiemalt kirjeldanud ega tema sisemise elu peale ajakirjanduses pilku heitnud; sest Madise kihelkonna elanikud elawad nii-ütelda oma ette ja ei puutu wõi ei taha peale igapäewaste ärilikkude toimetuste naabrirahwaga mitte palju kokku puutuda.

Kirik oma wanadusega ulatab kaugele halli aja sisse ja on katoliku usu aegne ehitus, nagu enamiste kõik meie Eestimaa kirikud; oma wäikeste akende ja madala kellatorniga mõjub ta nii rusuwalt pealtwaataja peale. Ta on soo äärde Albu mõisa maa peale ehitatud, nii et ühest küljest põld ja teisest soo teda ümbritseb. Mispärast just nimelt see koht omal ajal kiriku aluseks on walitud, selle peale on praegusel ajal raske wastust leida. Ja kuni seni-ajani on see maanurk kiriku ümbruse peale nii rõhuwalt mõjunud, et weel praegugi, kus iga naabruses olewa kiriku juurde aja jooksul wäiksed alewikud tekkiwad, Madise kiriku ümbrus eluta olekusse nagu unustatud on. Selle seisukorra alahoidmiseks on ka see asja-olu märksa kaasa aidanud, et Albu mõisa endised omanikud, niisama ka praegune - maanõuuniku v. Lilienfeldi wäimees parun Wrangell, kelle maa peale kirik on ehitatud, kellegile ehituseplatsi ei ole müünud ega selleks luba andnud. Sest peale ühe poe, kõrtsi ja pagari-äri ei ole kiriku ümbruses mingit elumaja, mis edust märku wõiksiwad anda, sest ühtegi käsitöölist ega selle nimelauda ei leia siit kusagilt waataja silm, kuna aga naabruses olewate Ambla, Jaani ja Koeru kirikute ümbruses neid tosina ümber wõib leida. Ka õpetaja ja köstri elumajad, mis puust ehitused ja harilikult kiriku lähedusesse on ehitatud, annawad oma wanadusest sammeldanud katuste läbi tunnistust.

Kiriku sisemises ruumis ei ole midagi tähelpanemise-wäärilist wana mälestust, peale kahe inimesekuju, mis altari ette kahe kiwi sisse elusuuruselt on raiutud ja põranda-asemele paigutatud. Niipalju teateid on wanast ajast nende üle alale jäänud, et need Orgmetsa mõisa omanik oma prouaga olla (aga millal nimetatud mõisa-omanik on elanud, pole kindlaste teada), kes selle eest, et ta kirikule head olla teinud, kiriku eestseisjate soowil jäädawaks mälestuseks kiwi sisse on raiutud ja sinna põranda sisse kihelkonna-rahwa tallata pandud. Missuguse heateo ülewal-nimetatud mõisa-omanik kiriku wõi kihelkonna heaks on teinud, ei ole nüüdse aja elanikkudel enam selgeste teada; niisama teadmata on ka mõisa-omaniku nimi; kujudel on küll suurte Ladina keeli tähtedega kirjad all, mis selle küsimuse peale wististe wastust wõisiwad anda, aga et need kirjad aja jooksul kihelkonna elanikkude läbi juba peaaegu tasaseks on tallatud, siis ei ole wõimalik sealt midagi enam wälja lugeda. Mispärast nimetatud kujud oma heateo eest kihelkonna-rahwa tallata on pandud, aga mitte mõnel muul wiisil nende mälestust ala pole hoitud, jääb küll igale nüüdse aja elanikule arusaamataks.

Kirik sai 1902. aastal uue oreli (Tallinna orelimeistri hr. Terkammi töö). Seda orelit peab kiriku suuruse järele otsustades ajakohaseks nimetama, sest ta täidab oma ülesannet rahuloldawalt. Uue oreliga ühel ajal walgendati ka kirik ära ja suurendati kooripealset. Kui kaugele kiriku ehituse-aeg ajaloosse tagasi ulatab, ei ole teada. Et kirik Albu mõisast ära-lahutatud maa peale on ehitatud, siis on ka Albu mõisa omanikul patronadi-õigus.

Madise kihelkond on Albu, Kaalepi, Ageri, Ahola, Seidla ja Orgmetsa endistest waldadest koos ja 1888. aastast saadik üheks ainsaks Albu wallaks kokku liidetud. Ühendatud walla maja, kiwist ehitus, mis aastal 1896 ehitati ja Albu wallal 5000 rubla maksma tuli, on Albu mõisa endise omaniku v. Lilienfeldi poolt kingitud ühe dessatini suuruse maatüki peale, pool wersta kirikust eemale ehitatud. Nendest on Albu kogukond kõige suurem, nii et Madise kirikut kohalikkude elanikkude poolt nalja tujul ka Albu kirikuks nimetatakse, sest esiteks on ju kirik oma maa ja walla Albu mõisa maa küljest kingituseks saanud, teiseks on nimetatud mõis oma wallaga, mis kokku üle 9 200 dessatini suur on, rohkem kui pool kõigest kihelkonna maast ja rahwast.

Ehk küll mõisal ja wallal kokku üle 5000 dessatini kõlbmata maad soode ja rabade all on, siiski leidub tema awaras piirkonnas ka head wiljakandjat maad. Albu walla talud on enamiste soode ja rabade läbi teineteisest lahutatud, kaks küla - Sääsküla ja Lohala - wälja arwatud, kuna jälle Mägede küla talud mägede läbi naabritest eraldatud on. Albu kogukonnas on sinna, kus aga soo sees wähegi kõrgustikku wõi küngast leidub, mida põllumaaks sünniks tarwitada, juba wanal ajal talud tekkinud; seda kinnitab ka Saare pere nimede hulk, mis walla talude nimekirjas seisab, nagu Mustasaare, Rummusaare, Palgisaare, Kotkasaare jne.

Madise kihelkonna piirid ulatawad õhtu poolt küljelt ligi Mustla maanteeni, mis Tallinnast Paide läheb, ja hommiku poolt endise postmaanteeni, mis Tallinnast Tartusse wiib. Endisel ajal, kui weel postitõllad ja killawoorid Tallinna ja Tartu wahet sõitsiwad, oli selle tee peal kui ka tema ümbruses liikumine elaw. Peale Balti raudtee Tartu haru ehitust jäi aga liikumine sedawõrt wähemaks, et Seidla mõisa maa peal olewas Arawete postijaamas posthobuste arwu 29 pealt 22 peale wähendati. Enne Tartu raudtee ehitust tuli reisijate rohkuse pärast nimetatud postijaamas hobustest tihti puudus, nii et jaamapidaja sunnitud oli lähedal-olewast külast talurentnikkude käest hobusid reisijate edasisaatmiseks palkama, kuna pärast raudtee ehitust sellesarnast reisijate-hulka Arawete jaamas ainult kewadel ja sügisel, märtsi- ja septembrikuu esimeste päewade sees liikumas nähti, kui kohaliku maakonna mõisapidajad Tallinnasse endi rahalikka ja äriasju Tallinna kaupmeestega õiendama sõitsiwad wõi kui maapäewast osawõtjad mõisa-omanikud, nimetatud koosolekutele minnes wõi sealt ära tulles, jaama ümbruskonna elanikkudele selle endist elawat liikumist meelde tuletasiwad; aga ka sedagi ei sünni enam endisel rohkel arwul, mitte nii, nagu enne, mil talurentnikud postisõitudest endi otsekohesele sissetulekule nii mõnegi kopika rendiraha juurde wõisiwad lisada. Ka teenisiwad postipoisid head jootraha, nii et peale Tartu raudtee ehitust kohtade-müügi ajal kaks nendest talukohad päriseks wõisiwad osta, kuna teine koguni tuhat rubla korraga esialgseks sissemaksuks suutis maksta. - Sellega polnud saatus aga nimetatud tee ega jaama elu ega liikumist weelgi lõplikult otsustanud. Peale Paide raudteeharu Türile ehitamist wähendati posthobuste arwu 12 peale, ja seega on ka Paide linna kaubawoorid nimetatud maanteelt kadunud, sest harwa kuuleb kohalik elanik mõne reisija läbisõidul posthobuste kella heli, ja endine post-maantee on kirikutee wäärtuse saanud.

Tähelepanemise-wääriliseks tuleb ka hallikat pidada, mis ülewal-nimetatud post-maantee lähedalt maa seest wälja niriseb. Sel hallikal on see tähtsus, et ta paari wersta kauguselt Pätsiniidu perede juurest olevast kuristikust maa-aluste weesoonte läbi tuleb. Nimetatud kuristik tõmbas kewadel suure wee aegadel määratumad weekogud, mis Rawa mõisa ja Wistla küla juurest alla langesiwad, oma sisse, kuna aga wiimasel ajal kuristik oma endisest tähtsusest märksa on kaotanud: endise wee-allatõmbamise kohina asemel pole enam midagi kuulda, ja igal kewadel matawad suured weekogud kõik küla lähedal olewad põllud wee alla, mõnikord ka kõik talwewilja orased ja wahete-wahel, nagu ka kolme aasta eest juhtus, uhub wesi kõik rukki-orastele külwatud härjapea-seemne ära ning teeb enesele Kurisoo mõisa rohu-aiast tee läbi hallikasse.

Selle, üle kudas kewadese suure wee ajal õnnetuste ning kahjude wastu kaitset leida, on kohalikkude mõisa-omanikkude ja politsei poolt kui ka maapäewadel mitu aastat nõuu peetud ja selleks otstarbeks tarwilikuks arwatud Pätsiniidu perede juurest Arawete hallikani suurt kraawi kaewata; et selleks aga suured takistused niihästi koha-omanikkude poolt, kellede maast kraav läbi tuleks kaevata, kui ka rahalikust küljest ees seisawad, siis on sellekohane soow ikka ainult soowiks jäänud - ja wististe jäädawalt.

(Järgneb.)

Ajaleht "Teataja" 23. weebruar 1905 nr 41

Mõnda Järwa-Madise kihelkonna elust 2

Ülewal-nimetatud Arawete küla hallikas jookseb Lohala ja Sääsküla külade heinamaadelt läbi, ennast alatasa laiendades, Aniste karjamõisani, kuna aga jõgi wanal ajal oma looduslikust sängist pahemat, Lohala küla juurest Albu mõisa päralt olewa Aru karjamõisa poole oli juhitud. Selleks otstarbeks oli selle-aegne Albu mõisa omanik wanal orja-ajal oma pärisorjade abil ja piitsa sunnil 4 wersta pikkuse kraawi lasknud kaewata, mida mööda ta jõe wee Aru mõisa madalikule karjamaale juhtis ja selle lood-heinamaaks ümber muutis. Kraaw on Lohala küla põldudel, kus ta mäeseljandikust läbi on kaewatud, paiguti 2 sülda sügaw ning 4 sülda lai ja läbi paekildudega täidetud seljandiku kaewatud. Kui palju raskusid kohalikud elanikud seda kaewates on pidanud kannatama, sellest räägib weel rahwasuu nii mõndagi kurwastawat, mis A. Grenzsteini raamatus "Эстонский голос в Балтийском хор" kirjeldatud Otepää lossi ehituse lugu meelde tuletab. - Praegusel ajal ei kaswa sellel kunstlikult niisutatud lood-heinamaal muud kui ainult kadakad; endisest heinamaast pole enam jälgegi järele jäänud, - teda tarwitatakse nüüd karjamaaks, kus ka selleks tarwilist rohtu soowitawal rohkusel ei kaswa; ka see nii suure waewaga ja kepi sunnil kaewatud kraaw on kinni ja paiguti täis aetud; jõgi on oma wana teed käima pandud, sest et tööl soowitawat tagajärge ei olnud. Kõik see asja seisukord näitab ainult ühe tujuka mõisa-omaniku iseloomu.

Nüüdse aja uuematest käsitöö-asutustest on aurujõuul käiw teliskiwi-wabrik nimetamise-wäärt, mis Albu mõisa omaniku wäimees parun Wrangell 5 aasta eest Mägede küla lähedusesse ehitas. Ettewõttel pidiwad, nagu esiti loota oli, head tagajärjed olema, kuna aga aja jooksul mitmed õnnetused wabriku head käekäiku takistasiwad. Ligi kolme-aastase pooliku töötamise järel põles wabrik maha. Et uue ehitamine uut kulu ja waranduslikku jõudu tarwitas, siis oli lõpp see, et parun Wrangell enese maksujõetuks tunnistas ja Saksamaale elama asus, kuna aga nimetatud wabrik kohalikkudele elanikkudele loodetawat teenistust ei suuda pakkuda ja maata inimesed, keda siin palju leidub, tulewikus sunnitud on oma elu ülespidamiseks mujalt rahalikka sissetulekuid otsima. Ainult wabriku juurde rabast läbikäiw tee, mis Mägede küla elanikkudele kirikuteele wäljakäigu endisest otsemaks teeb ja mille parun Wrangell oma kulul laskis teha, tuletab weel endise wabriku ehitaja tulist ja tahtmist täitwat waimu meelde.

Majanduslisest küljest waadates on enam jagu kihelkonna elanikka wäga wiletsal järjel, kuna wähed nendest haljale oksale on jõudnud tõusta. Küladest ja üksikutest taludest möödaminekul paistab waatajale kõige pealt suitsutuba mitmesuguse sees- ja wäljaspool walitsewa mustusega silma, mis kõige pealt ta omaniku waesusest tunnistust annab. Rohkeste on näit. weel Albus rentnikkudel abitegu teha, kuna saunameeste ehk popsnikkude tarwitada mõisa maa, aga oma majad kõrwaliste hoonetega on; maatarwitamise eest teewad nad mõisa abitegu. See pruuk ei ole mitte üksi Albus, waid kõigis Madise kihelkonna kogukondades walitsemas. Seesuguse korralduse põhjusel müüb saunamees wanaduse wõi muul ettetulnud põhjusel oma elusauna kõigi kõrwaliste hoonetega paarisaja rubla eest uuele edasi, kuna aga wiimane, kelle käes hooned ära juhtuwad lagunema, rahast ilma jääb; mõisa-omanik aga ei ole kõige selle juures midagi kaotanud. - Ei ole siis sugugi imeks panna, et ülewal-nimetatud põhjuste pärast paremale järjele jõudmisest juttugi ei wõi olla. Sest harwaste leidub elumajasid suitsu-korstnate, wärwitud põrandate ja meeldiwa toa-sisseseadega kui ka õuna- ja keeduwiljaaiaga. Selle asemel on rehetoa kui ka elukambrite põrand kõik sawist, mis pesemist ei tarwita, ja toa ümbrus on kõik sahaga ülesse küntud, et kõigest maalapikesest sissetulekut saada.

Et maapind enamiste liiwane ja paiguti kiwine on, kuna ääred, nimelt Albus, ka soo sisse ulatawad ja sügisesed warased külmad wilja seal ära rikuwad, siis on ka põllusaadused kehwapoolsed. Härjapea-heina peetakse wähesel hulgal maas, kuna metsa-heinamaid selle eest igal perel Kilwandu ja Jõewälja heinamaadel rohkeste on, kuhu mõnel perel üle 20 wersta sõita tuleb; seal kaswab heina paiguti rinnuni; aga ehk hein küll söödaw on, ei ole ta siiski rammu-andew. Sellest siis ka tuleb, et siinsed koha-omanikud ja rentnikud piimatalitusest weel nii wähe lugu peawad ja põlluwilja müümise peale oma pea-sissetuleku rajawad.

Harwa leidub wäikemaa-omanikkude ehk rentnikkude juures ka uuemaid põllutöö-riistu; kõik hariwad põldu weel isa-isast päritud wiiside järele. Wiimasel ajal on mõni ärksam nendest omale hobusejõuuga rehepeksu-masina muretsenud, mõned ka mitme peale kokku. Heinamaad on ikka weel endisest ajast päritud wiisil küngastikkude ja wõsastikkudega kaetud, niisamuti on ka põllud weel kiwidest puhastamata. Kunstsõnniku tarwitamist ja muude edusammude astumist põllutööstuses ei tule talunikkude keskel mitte ette, - see kõik uinub weel ja ootab tulewikupõues parandust. Kõige silmapaistwam on see puudulik seisukord, et pea ühelgi talu-omanikul ega -rentnikul wiljaküüni ei leidu, kuhu kuiwal ajal wilja põllult sisse wõiks wedada. Aga selle asemel mädaneb wili sügiseste wihma- ja lumesadude ajal wäljal, nii et tihti, nagu möödaläinud sügisel, wili niisamuti märjalt, ilma peksmata loomadele söödetakse ja seeläbi ainult sõnnikut rohkendatakse. Küüni ehituseks leiduks ikkagi niipalju palkisid, mida mitmel omagi metsast wõimalik on saada, ja kui ka see puudus ennast wabandada laseb, siis wõiks ka postide peale sellekohase sara ülesse teha ja wahed witsadega wõi kuuse-okstega ära punuda. Aga nii mõnegi suust kuuldud ütelus: "on enne läbi saadud, eks saa siis ka nüüd" - ja seega on küüniehituse mõte kõrwale heidetud.

Kiriku- ja külawahe-teed, mis iseäranis wiimasel ajal ajalehtedes kõne all on olnud, on meie kihelkonnas ajuti sõna tõsises mõttes läbipeasematad. Sest kiriku juurest on 20 wersta maad kuni Harju maakonna piirini, kus wiimased Albu kogukonna üksikud talud on, ja kõik see pikk tee on sest saadik, kui ta rajatud, parandamata; ka on sõitjad heinamaadel teeääred mitme sülla laiuselt oma tarwitada wõtnud, kuna päris tee sedawõrt sügawaid roopaid ja aukusid täis on, et läbipeasemine paiguti täieste wõimata on. Seda teed tarwitawad suwel, heina-ajal mitmete kogukondade elanikud, kes Kilwandusse heinamaale lähewad, kui ka Albu kogukonna elanikud, kes selle tee ääres elawad. Niisama on ka Kaalepi ja Neitla külade wahelised teed korratus olekus, muud teed weel rääkimata, aga nende parandamiseks ei liiguta keegi kätt ega jalga. Niisamasugune lugu on ka kirikuteedega. Pärast endist kiriku wöölmündri v. Stahli kirikuteede ülewaatust ja korraspidamist, mis isegi juba nõrgal alusel seisis, on teede seisukord parun Wrangelli ülewaatuse all weel halwema järje peale langenud. Sest mitu aastat on mööda läinud, kus keegi teed ei sillutanud, kus käsku ei antud ega üle ei waadatud, nii et teed praegusel ajal halwal järjel seisawad ja paremat parandust ning hoolikamat järelwaatust ootawad.

Kõrtsi-elust ei ole midagi tähtsat kirjeldada. Kroonu wiinapoodide sisseseadmise ajal pandi kiriku juures olew õllepood mõneks ajaks kinni, kuna kohalik kaupmees ja mõisaomanik selleks mõjuwaid sammusid astusiwad, et see nii tähtis sissetuleku-hallikas pea jälle oma õigused tagasi omandaks; see soow ning püüd läks neil pika aja ja wäsimata waewa järele ka täide - ja endine kõrts wõis pika waheaja järele jälle oma tegewust algada. Praegu töötawad meie kihelkonnas kaks õllekõrtsi, kuna teised kõik kadunud on. Monopolipoed on Ambla ja Jaani kirikute juures, sellega mõlemad 10 wersta taga.

Waimu-elu peale pilku heites, leiame meie kihelkonna kooli-elus nii mõndagi rahuloldawat. Wiimasel ajal on Albu walla esimehed selle poolest üsna tähtsaid edusammusid astunud, mis neile kaswawa nooresoo keskel jäädawa mälestuse järele jätab: alles möödaläinud suwel tekkis weel üks uus teliskiwist koolimaja wana, lagunenud puust maja asemele. Koolimaja on Paides elutsewa ehitusmeistri hr. Mambergi poolt uuema aja nõuete kohaselt ehitatud; ta tuli wallal ligi 6000 rubla maksma. Igal heal on tihti ka oma wead külles, mis aga mõnikord küll asja tähtsust ei suuda kõigutada: nii paistawad ka sellegi koolimaja ehituseloost mõned pahad nähtused silma. Ja wististe ei alanda see aga koolimaja tähtsust mitte, kui weidi tema ehituse alguse peale tagasi waatame.

Juba tihti oli Albu kogukonna Ale koolimaja ehitus wolikogus harutuse all olnud, aga ehitusepaiga poolest tekkis wolikogus kaks erakonda: üks nendest tahtis, et uus teliskiwist maja wana koolimaja lähedusesse ehitataks. Et aga wana koolikoht ligi paar wersta sillutatud kirikuteest eemal oli ja sinna suwisel ajal ainult mööda auklist sillutamata teed wõis peaseda, siis soowis teine erakond, milles talitaja ja kirjutaja eesotsas oliwad, et koolimaja kirikutee äärde ehitataks. Koolimaja ümbermuutmiseks oli parun Wrangell oma poolt kaasa aidanud ja soowis, et wald koolikoha ühe talu rendikoha wastu ümber wahetaks. Et nimetatud talukoht Soosalu külas, seega kirikutee ääres ja mõisast paari wersta kaugusel seisab, oli parun Wrangellil mõte eestulewal ajal, see on, peale koolimaja walmissaamist mõisateenijate lapsi sinna kooli saata. Peale selle lubas ta koolimaja heaks oma teliskiwi-wabrikust ehitusekiwa alandatud hinnaga müüa. Et aga wolikogu koosolekutel millalgi ühisele otsusele ei jõutud, siis otsiti selleks parajat silmapilku. Järgmisel korral puudus wolikogu koosolekult talitaja, kes ametitalituste pärast Paide oli sõitnud, ja sellel koosolekul wõitsiwad tagurlased, kes teised ilma talitajata oma nõuusse oliwad saanud pöörda, ja otsus oli järgmine: "Koolimaja ehitatakse wana koha peale." Selle asemel, et mõisateenijad, keda 40 ümber on, oma lapsed 2 wersta maad mööda kirikuteed talwel, kui teed mujalt umbes, kooli oleksiwad wõinud saata, peawad nad nüüd lapsed Sääsküla kooli saatma, kuhu lapsed endi tallatud jalgtee-rada mööda lähewad ja kuhu wald ruumipuudusel weel ühe kambri juurde peab ehitama, kuna uuel soo äärde ehitatud koolimajal oma awaratesse ruumidesse laste-puudusel kedagi ei ole mahutada.

Peale Ale ja Sääsküla koolimajade on weel Orgmetsa koolimaja nimetamisewäärt, kuna teised enam-wähem parandust nõuawad; ainult Ahula kogukonnal puudub koolimaja täieste.

Kolm aastat tagasi tekkis walla esimeestel kirjutaja tungiwal ettepanekul mõte elule 2-klassilise ministeriumikooli luba ja koolimaja ehitatamiseks abi paluda. Asutamisemõtted leidsiwad wolikogu liigete poolt juba nii rohket poolehoidmist, et sellekohased protokollid ja muud ettewalmistuse-kirjad juba walmis ja allkirjadega kinnitatud oliwad; ühel heal päewal ilmus aga Albu mõisa omaniku usaldusemees wallamajasse, kus ta kirjutajat ta julge ettewõtte pärast noomis, seda juurde lisades: "Kui juba kõik talupojad endi lapsed 2-klassilised ministeriumikoolis lasewad käia, kust saawad mõisnikud siis endile moonamehi!?" Ka ilmusiwad wallast mitmed isikud wolimeeste juurde, paludes ja ähwardades neid nende ettewõttest tagasi pöörata, sest seeläbi tõusta vallamaks jälle mitmevõrra, sest koolimaja ehitus ja kooliõpetajate palgad tulla ju kõik wallaliigete käest. Seesugusid ja teisi ebaarwamisi kanti wolimeestele ette, kes siis ka järgmisel wolikogul kirjade ja protokollide ärasaatmisest ministeriumikooli asjus teadagi ei tahtnud, ja seega oli kooli asutamisemõte jäädawalt kõrwale heidetud.

Wallakooli ehk alghariduse kõrwale otsustati meile mõni aasta tagasi raamatukogu asutada, mis wallamajasse kirjutaja hr. Treude hoole alla mõteldi seada. Aga seni-ajani on ametlik luba raamatukogu awamiseks tulemata, nii et keegi raamatuid lugeda ei saa.

Seltsisid on meil Madises 2 - Albu wastastikune tulekahju-kordadel abiandmise selts ja muusikaselts. Wiimasel ajal on seltsi-elu wähjakäiku käinud, mis wististe mitme seltsiliikme perekondliste olude ja elukoha muutmise põhjusel on sündinud, milleks ka sõda tagawarawäe-meeste ärakutsumisega kaasa on aidanud. Soowida on, et selts enesest lähemal ajal jälle mõne toode läbi elumärki awaldaks.

(Lõpp.)

 

Artikkel saadud Ester Valdveelt