Kanuumatkad

Kanuud kasutasid juba vanad indiaanlased ning Põhja-Ameerika sisealade, eriti Kanada, avastamine saigi teoks peaasjalikult tänu kanuudele, millel maadeavastajad sooritasid tohutult pikki retki mööda sealseid jõgesid ja järvi. Kanuu tänapäevast varianti kasutatakse nii spordis kui ka matkamiseks. Matkakanuu ei ole sugugi nii kergesti ümber minev nagu vahel arvatakse. Siiski eeldab ka tema teatud oskusi, kuidas kanuus istuda ja mõlaga ümber käia. Ja loomulikult on kõigil kanuus istujatel seljas päästevestid - igaks juhuks.

Kanuu on kiirem kui kummipaat ning hõlpsamini juhitav. Kuid alati ei pääse ka kanuuga igalt poolt läbi. Kas on jõgi liiga madal või mõni takistus ees. Siis ei aita muud, kui teha nagu muistsed maadeuurijad - kanuu selga ja kosest või kärestikust maad mööda ringi. Madala vee puhul aitab mõnikord seegi, kui kanuust välja tulla - jalad saavad küll märjaks, kuid kanuud lükata on ikka kergem kui seljas tassida.

Meil siin pole küll Kanada, kuid Eestiski võib leida huvitavaid ja looduslikult kauneid jõgesid, mida kanuuga uurida ja avastada. Seni noorim kanuumatkaja (juures oleval pildil) oli matka ajal kahe ja poole aastane ning tegi Jägala jõel kaasa 21 km matka Kiigumõisalt Simisallu. Alljärgnevalt mõned marsruudid, mida me pakume, ent kui on kindel soov kuhugi mujale minna, tasub alati küsida.

 

Keila jõgi

Keila jõgi voolab üpris asustatud piirkonnas – läbi Hagudi, Lohu, Kohila, Kiisa, Keila. Ent jõge mööda sõites on just huvitav näha kaldapealset inimasustust: maju, paadisildu jm. Inimene, kel loetletud kohad tuttavad, näeb neid jõelt hoopis teise pilguga kui kuival maal, s.t. ei tunne äragi, et ta on Kohilas, Kiisal...

Jägala jõgi

Jägala ja Pärnu jõgi algavad teineteisest 5 km kauguselt, esimene Kihmelt, teine Roosna-Allikult (tihti peetakse küll Jägala alguseks ka Aravete lähistelt algavat Neitla peakraavi). Seejärel voolavad nad kõrvuti läbi Kaalepi-Hiripilli raba teineteisest kõigest 2 km kauguselt. Nende vahele on kanalgi kaevatud. Kuid siis pöördub esimene põhja, teine lõunasse...

Pärnu jõgi

Kuni Paideni on Pärnu jõgi kitsuke, Paide tehisjärve kõrvalt, kus kohtuvad Esna ja Pärnu jõgi, võib aga paadi (kanuu, süsta) juba vette panna. Kirnast alates kuni lõpuni on jõe kaldad kohati tihedasti asustatud nii asulate kui ka üksiktaludega – tihedamini kui Soome lahte suunduva Jägala jõe äär. Looduse ja inimelamute vaheldumine jõe pervedel teevad veematka Pärnu jõel huvitavalt vaheldusrikkaks...

Valgejõgi

Valgejõgi on Eesti populaarsemaid kanuutamise ja süstasõidu jõgesid ja Põhja-Eestis kindlasti number üks. Mitte väga suurelt liialdades armastatakse naljatada, et sellel jõel tuleb iga kuue minuti tagant järgmine kanuu või süst...

Mustjõgi ja Koiva jõgi

Mustjõgi algab Antslast 10 km lõuna pool ja suundub Koiva jõkke 250 km kaugusel Koiva ehk Gauja suudmest.Järgnevad 22 km on Koiva Eesti ja Läti piiriks. Jõel sõuda ja ujuda võib kogu jõe laiuses, kuid teise riigi kaldale astuda ei tohi – vahele peab jääma kasvõi mõni cm vett. Kes tahab vastaskaldal peatuse teha, peab kanuu vedama läbi Valga piiripunkti...

Soodla jõgi

Soodla jõgi on kanuutatav suurvee ajal alates Lehtsest, kui trotsida vette langenud puitu jm. risu, muul ajal aga alates Jussi järvede man viivast sillast kuni veehoidlani Soodla luhal...

Väike-Emajõgi

Kanuu võib vette panna Antsla – Valga maantee silla juures Antslast 13 km ja Tagulast 3 km läänes. Jõgi on siin kaevatud 6…8 meetri laiuseks noolsirgeks kraaviks, kusjuures kraavimulle on heinamaa poolt vaadatuna 3 meetrit kõrge...

Tänassilma jõgi

Ning sealt nad tulevad – järjekordsed metskõrkja, pilliroo ja järvkaisla tihnikud; metskõrkja mõõkjad lehed moodustavad otsekui mõõgastikke. Kuid sahisevat kõrget taimestikku läbivad kitsad rajakesed...

Pede jõgi

Pede jõgi (sõnast pedajas) on Põltsamaa ja Pedja jõe ühinemiskoha ning Emajõe ja Võrtsu vaheline maaliline jõelõik.

Põltsamaa jõgi

Matkapildid...