Metsandus

Erametsade korraldamine ja metsamajanduskavade koostamine

Kalevi Kvell, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse kutsetunnistus (tegevusluba) 108.

Metsaseaduse § 12 lg 1 kohaselt võib metsakorraldustöid teostada metsakorraldustöödeks tegevusluba omav isik.

Metsakorraldustööde käigus kogutud väliandmete põhjal koostatakse metsamajandamiskava (MS § 15). Raiete teostamise soovi korral (va sanitaarraied) on metsamajandamiskava metsaomanikule kohustuslik, mis nähtub MS § 41 lõikest 7: pärast metsaomaniku poolt metsateatise esitamist kontrollib keskkonnateenistus omaniku poolt kavandatava raie vastavust kehtivale metsamajanduskavale.

Metsakorraldustööde käigus kaardistatakse kinnistul asuv metsamaa eraldisteks nii, et igal eraldisel kasvab sarnase liigilise koosseisu, vanuse, tiheduse, kõrguse ja tüve läbimõõduga puistu. Metsi majandatakse eraldiste kaupa. Hooldusraiete puhul on puistu tiheduse alammäär pärast harvendusraiet kehtestatud metsa majandamise eeskirjaga (§ 6 lg 4; lisa1). Lageraiete puhul kehtestab sama eeskiri puistu vanused, millest alates lageraie on lubatud (§ 3 lg 1, nn küpsusvanus). Lagedaks võib raiuda ka nooremad puistud juhul, kui puud on saavutanud vähemalt metsa majandamise eeskirjaga kehtestatud keskmised rinnasläbimõõdud (nn küpsusläbmõõt, § 3 lg 3). Lageraielangi suuruse kehtestab MS § 29 lg 11.

Metsaseaduse §24 sätestab metsaomanikule metsa uuendamise kohustuse. Metsa uuendamiseks loetakse puuseemnete külvamist, puude istutust ning metsakultuuride hooldamist, aga samuti loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamist muudel viisidel. Metsa majandamise eeskirja §§ 14...18 ja lisa 2 sätestavad metsa uuendamise viisid.

Üks toiminguid, mis kergendab ja tõhustab oluliselt ka puude külvi ja istutust ning hilisemat hooldust, on maapinna ettevalmistus traktoriga vagude tõmbamise teel külvatavale, istutatavale või looduslikule uuendusele jäetavale alale. Samuti on soovitatav jätta kasvama seemnepuid, mis soodustab loodusliku uuenduse teket ehk metsa isekülvi raiesmikul (metsa majandamise eeskiri § 10).

Metsamajanduskava maksab 140...160 krooni hektar. Metsaomanikul on võimalik metsaühistute kaudu 70% metsamajandamiskava hinnast Erametsakeskuselt toetusena tagasi saada. Niisamuti saab metsaomanik taotleda toetust metsakultuuri rajamisel (hüvitatakse osaliselt nii seemnete ja istikute maksumus kui ka külvi- ja istutuskulud) kui ka metsakultuuride ja noorendike hooldamisel (MS § 10 lg 1 p 3).

Koostan metsamajandamiskava kustahes Eestis asuvale kinnistule.

Noorendike hooldamine

Noorendike hooldamine ehk valgustusraie on raie ca kuni 20-aastases puistus, kus väärtuslike puuliikide kasvu soodustamiseks eemaldatakse nende ümbert neid lämmatavad ja varjutavad kiirekasvulised, kuid vähese väärtusega puu- ja põõsaliigid. Puuliikide väärtusskaala alates kõige väärtuslikemast on järgmine: 1) okaspuud (mänd, kuusk, lehis); 2) kask 3) kõvalehtpuud (tamm, saar, vaher, künnapuu, jalakas), 4) sanglepp ja haab, 5) hall lepp ja remmelgas, 6) pihlakas, toomingas. Kõvalehtpuude ja pihlaka majandusliku väärtuse kõrval tuleb arvestada, et nad on metsas olulised silmailu pakkujad.

Noorendiku võsastuda laskmine toob kaasa väärtuslike, kuid aeglasekasvulisemate puuliikide kasvu pidurdumise ning hukkumise. Eriti valgustundlikud on mänd ja kask; kuusk võib pimedas võsas kasvades jääda küll ellu, ent jääb peenikeseks ja "venib välja", olles näiteks 60-aastaselt vaid käsivarrejämedune. Hooletusse jäetud noorendikust pole omanikul tulevikus tulu loota.

Eriti altid on võsastuma sinilille ja jänesekapsa, vahel ka naadi ja sõnajala kasvukohatüübis kasvavad noorendikud. Angervaksa ja tarna kasvukohatüübis tuleb samuti liigilist koosseisu mõnikord võsasaega kohendada. Seevastu palumetsades - pohla ja mustika kasvukohatüüp - võrsuvad noorendikes sageli ilma hooldamatagi "õiged" puuliigid (kuusk, mänd, kask jt) ja neid segavat võsa ei olegi.

Noorendikku hooldades tuleb arvestada liigäkilise valgustingimuste muutumisest tuleneva (valgusšoki) ja ulukikahjustuse ohuga. Talvel peab raie teostaja suutma teha puuliikidel vahet lehtedeta võrsete järgi.

Noorendiku hooldamine maksab sõltuvalt "võsa" kõrgusest, tihedusest ja muudest tingimustest 1500...5000 krooni hektar. Erametsaomanik saab metsaühistute kaudu taotleda Erametsakeskuselt toetust noorendiku hooldamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks 70 % ulatuses.

Hooldan noorendikke Järva-, Lääne-Viru-, Harju-, Valga- ja Võrumaal.

Haljastustööd

Niidan muru ja eemaldan võsa halasaladel, parkides, kalmistutel võsasae, trimmeri ja kolmnurgaga. Soovi korral valikuline niitmine: säilitan väärtuslikud puu-, põõsa- ja taimeliigid ning jätan kasvama järelkasvuna võrsuvaid noori puid, põõsaste gruppe, õitsvaid taimi, sõnajalgu. Hind 110...140 krooni tund.

Metsaistutus erametsas