Pärnu jõgi

Pärnu jõgi algab Roosna-Alliku allikajärvest ja on 144 km pikk, pikkuselt Võhandu jõe järel teine, jõgikonna suuruselt samuti teine Narva jõe järel. Ent Narva jõe jõgikonnast moodustab enamiku Venemaalt Narva veehoidlasse voolava suure Pljussa jõe jõgikond, Vagula järv aga jaotab Võhandu kaheks; järvest ülesvoolu olevat jõge võib võtta eraldi jõena nimega Pühajõgi. Seega võib Pärnu jõge pidada ikkagi Eesti suurimaks jõeks Eesti kõige ulatuslikuma jõgi- ehk vesikonnaga.

Tori-Jõesuus ühineb Pärnu jõgi endast suurema Navestiga, mille jõgikond moodustab 43% kogu Pärnu jõe omast. Kuna ühinemiskohast mere pool suubub Pärnu jõkke veel vaid kolm lisajõge: Kurina (jõgikond 2%), Reiu (13%) ja Sauga (8%), saame, et Navestiga ühinemise eelse Pärnu jõe vesikond on 34% kogu jõe vesikonnast, seega Navesti omast väiksem.

Kui Pärnu jõe alguseks pidada Navesti lisajõge Hallistet, saaksime jõe pikkuseks 141 km, kui aga Kõpu jõge, siis 159 km! Kõpu on Raudna lisajõgi, ms omakorda voolab Hallistesse. Järelikult on tegelik Eesti pikim jõgi Kõpu-Raudna-Halliste-Navesti-Pärnu jõgi. Nii Kõpu kui ka Halliste jõgi algavad Karksi-Nuia lähistelt ja voolavad läbi Soomaaks nimetatava piirkonna. Soomaal ühinevad Kõpu ja Raudna, Raudna/Kõpu ja Halliste, Halliste ja Navesti jõgi. Halliste ja Navesti teineteisele vastupidine vool ühinemisel tekitab seal kevaditi üleujutusi; suurema tulvaveega aastatel tekib mitmekümne ruutkilomeetri suurune järv. Kanuumatkad Soomaal – vt. näiteks www.hot.ee/kanuumaa.

Ent naaskem Roosna-Allikult algava Pärnu jõe juurde. Lähtest 8,5 km kaugusel on Pärnu jõe ja Jägala jõe vahele kaevatud kanal. 26 km hiljem on Jägala kanali abil omakorda ühendatud Pirita jõega (õieti sellel oleva Paunküla veehoidlaga), Pirita jõgi Vaskjala küla juurest Ülemiste järvega. Seega saab vajadusel Pärnu jõe ülemjooksu veega täiendada Tallinna joogiveevarusid, suunates veevood Pärnu asemel Tallinnasse.

Kuni Paideni on Pärnu jõgi kitsuke, Paide tehisjärve kõrvalt, kus kohtuvad Esna ja Pärnu jõgi, võib aga paadi (kanuu, süsta) juba vette panna. Kirnast alates kuni lõpuni on jõe kaldad kohati tihedasti asustatud nii asulate kui ka üksiktaludega – tihedamini kui Soome lahte suunduva Jägala jõe äär. Looduse ja inimelamute vaheldumine jõe pervedel teevad veematka Pärnu jõel huvitavalt vaheldusrikkaks.

Loetlegem enne kohtumist Navestiga Pärnu jõkke suubuvad lisajõed.

Vasakpoolsed: Esna jõgi (suubub Pärnu jõkke Paide tehisjärve juures), Prandi jõgi (Säreveres); parempoolsed: Reopalu e. Röa jõgi (suubub Pärnu jõkke Reopalu läh.), Lintsi e. Piiumetsa jõgi (Rael), Mädara jõgi (Orikülas), Käru jõgi (Suurejõel), Vändra jõgi (Rahnojal).

Paidest Pärnusse on jõge pidi 119 km, seetõttu tuleks sellise maa kanuuga läbimiseks varuda 4...5 päeva. Paidest Türile on 15 km, Türilt Suurejõele 40 km, Suurejõelt Jõesuusse 23 km, Jõesuust Pärnusse 41 km.