Valgejõgi

Valgejõgi on Eesti populaarsemaid kanuutamise ja süstasõidu jõgesid ja Põhja-Eestis kindlasti number üks. Mitte väga suurelt liialdades armastatakse naljatada, et sellel jõel tuleb iga kuue minuti tagant järgmine kanuu või süst.

Valgejõgi algab Porkuni järvest ja voolab Loksal Hara lahte. Kuni XX sajandi keskpaigani oli Valgejõgi Virumaa põliseks piirijõeks Harju- ja Järvamaaga. Ta on Eestis Soome lahte suubuvaist jõgedest neljas Keila, Pirita ning Jägala järel, olles 85 km pikk ja lähtudes 107 m kõrguselt merepinnast. Valgejõe keskmine lang on seega keskmiselt 1,26 meetrit kilomeetri kohta, alamjooksul kohati üle 6 m/km. Võrdluseks: Jägala keskmine lang on 0,85 m/km, Pärnu jõel 0,54 m/km. Valgejõgi on viimastest ka märksa käänulisem ja käärulisem, nii et väheseid sõudmiskogemusi omaja võiks alustuseks kanuutada pigem laisavõitu Jägalal. Otsustatakse aga minna siiski Valgejõele, ei tohiks esmasõitja ette võtta liialt pikka retke ega jääda pimeda peale, sest tähelepanu hajumine väsimusest ja hämarusest võib põhjustada kanuu ümberminekuid. On ju sel nagu ka teistel jõgedel takistusi jões risti lamavate puude näol, millest enamiku on vette langetanud kobras; samuti leidub madalale veekohale viltu kasvanud puid ja põõsaid.

Valgejõe vesikond on aga kitsas ja sirbikujuline ning võrdlemisi väike: 453 km² Jägala 1570 km² vastu.

Porkunist Tapani on jõgi enamalt jaolt õgvendatud, Tapa juures toob Imastu allikjärvest lähtuv kraav Valgejõkke hulga vett juurde. Kanuutatav ongi jõgi alates Tapast, kus jõesaare juurest, millel Tapa rahvas vabaõhupidusid peab, võib kanuud vette panna.

Tapalt Sikka sillani on 12 km ning jõgi voolab soisel alal. Jõest poolteist kilomeetrit vasakul laiub 660 ha suurune Pakasjärve raba, mille keskel lageraba kahe laugasjärve, väikeste ümarate laugaste ning älvestega

Sikka silla juures asub metsavahikordon. Sillapostide küljes kasvab vesisammalt. Ka siit võib alustada matka või umbes 4 km ülalpool endisest jõeäärsest talukohast. Pärast Sikkat teeb jõgi suuri lookeid kõrgete lagedate kallaste vahel. Jõetaimedest kohtab jõgitakjat ja vesikressi. Kahel pool jõge puudub peaaegu Tallinn-Peterburi maanteeni kilomeetrite kaupa inimasustus, on vaid, metsad, sood, järved, harjutuslagendikud. Kui nõukogude võim siia polügooni rajas, puhastati kogu paikkond (mõne erandiga) inimasustusest ja eluhoonetest. Teed on sõiduautode jaoks läbimatud, seetõttu tuleb Sikkast Valgejõe külasse sõita autoga Tapa kaudu 50 km, jõetsi aga vaid 23 km (linnulennul on vahemaa 13,5 km).

Sikka sillast Suru sillani tuleb mõlaga lükata 14 km, kohati käänleb jõgi niivõrd, et tiirutab justkui kohapeal. Edasi kulgeb vesi soiste kallaste vahel, vool kiireneb ning 7 km pärast saabub kaherealine Tallinn-Peterburi maantee. Selle alt läbi kulgedes jõuab Valgejõgi Kõrvemaalt Lahemaale. Veel pisut hämarat orgu ja jõutakse valgusküllasesse Valgejõe külasse väikese rippsilla ja maanteesilla man. Enne Valgejõe silda haruneb jõgi kaheks, pärast silda aga kolmeks.

Valgejõest Vanakülani on kallastel liivased kuivad männikud ja mõned majapidamised, seejärel suundub jõgi järsunõlvalisesse ürgorgu ja vool muutub kärestikuliseks. Enne Nõmmeveskit kukub Valgejõgi pööraselt tormama ja langeb alla meetri kõrguselt Nõmmeveski joast. Juga on uuristanud 60 meetri laiuse ja poole kilomeetri pikkuse kanjoni, selle kaldal lebavad ja ülal ripuvad suured paelahmakad. Kaldariba katab laialehine lammimets, millesarnast siit põhja pool enam ei leidu. Kaldal kasvab uimastavalt lõhnav III kategooria kaitsealune rohttaim mets-kuukress. Enne merd jäävad teele veel Kotka, vanaveski ja Loksa kärestikud.

Valgejõgi on olnud läbi aegade väga kalarikas. Siin koevad silmud ja forellid, siit on leitud ka lõhet, harjust, angerjat, teivi, turba, säinast, lepamaimu, vimba, särge, tippviidikat, trullingut, lutsu, ogalikku, luukaritsat, ahvenat, võldast; enamikku neist alamjooksul.

Tapa lähistelt kuni Suru sillani paikneb Valgejõe paremal kaldal Eesti Kaitseväe polügoon, mida on edaspidi kavas laiendada nii, et see hõlmab ka Pakasjärve raba ja siis jääb nimetatud jõelõik polügooni sisse. Kas siis harjutusvabadel päevadel seal ka kanuutada lubatakse, on veel teadmata. Polügoonil toimuvate õppuste ajakavasse ja Valgejõel polügooni piires liiklemisse puutuvat teavet saab igaüks küsida Kaitseväe infotelefonil 50 44370.