Julius Lunts. Punamägedele (Valgehobusemäe ja selle ümbruse taimestikust)

Ajakiri Loodusevaatleja, 1937, lk. 141, katkend

...Matkates või kusagile pikemalt peatuma jäädes ei saa tähelepanemata jätta ka kohapealset taimkatet. Mäletan, kui asusin siia. Õpilased üllatasid mind kohe: tõid Valgehobusemäelt kooli kaasa kopsurohtu, metspipart, lõokannust, kuldtähte. Leidsin hiljem veel lisaks võtmeheina, harakkuljust jt. (vt. „Loodusevaatleja” II (1931), lk. 28; III (1932), lk. 124). Siin nad kõik nüüd on! Mäe kagunõlv on põllu all, millel tihedalt kogelejarohtu, põldpaganapead, kassi-ristikheina ja metskassiurba. Põlluserval põõsaste vahel on metsseaherne lamavad varred täis õisi. Mäe loodenõlva jalamil põõsaste vahel kasvab kopsurohi, salutähthein, harilik lõokannus, kuldtäht, kollane ja võsaülane. Siit põõsaste varjust olen kogunid ja saatnud Tartu Ülikooli Botaanikamuuseumi ekssikaatkogule „Eesti taimed” neid õrnu lõokannuseid, et minge laia maailma! Savisegasel seljakul on kuuski, mõni põõsakujuline pärn, üksikud kased ligi 2 m ümbermõõduga ulatuvad üle teiste. All hõre sarapik, harilik kuslapuu, magesõstar, näsiniin. Rohurindes leiame sinilille-kopsurohu uniooni liike: koldnõges, imekannike, kurelääts jt. metspipart, pesajuurt leiame sarapiku alt pillatult.

Kuna seljakud enamasti koosnevad liivast, liivarohkest kruusast, on suurem osa neist kaetud männimetsaga. Osa on istutatud metsa u. 30 a. eest. Rohurindes noorte mändide vahel ja lagedatel nõlvadel kasvab jaani-õnnehein, liivoblikas, nõmmetarn, kassiristikhein, karukell, liivosi. Ühel kingunõlval põldpaganapead, kummelivõtmehein ja sininutt. Noore kuuserühma serval mõned kuldkingad, kuningakübar, mets-osi ja mets-hiirehernes. Suure männiku all kasvab pohli, mustikaid, leesikaid ja siin-seal kerkib üle samblavaiba kahvatu kare seenlill, vareskold või harakkuljus.

Tindimäe sarapikus esineb rikkalikult sinilille-kopsurohu unioon. Ka pähkleid on siin palju. Sügiseti purustavad neid kaugelt siia rännanud tähnilise sulgrüüga mänsakad - pähklikratid ja oravad kannavad neid hoolega pessa tagavaraks.

Kui karu kolm aastat tagasi siit läbi läks, oli kogu nurk liikvel, käidi veel metsakuninga suuri jälgi vaatamas. Karu ise kadus Pajupõõsa vahtkonna metsa, kus praegu elutsevat me metsade uhkus - põder. Rikkalikud on Aegviidu metsad. Loodusesõbrale on siin paljugi vaadelda ja avastada!